Gerdi Arst MyHome

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

Baltikumi kinnisvaraturg on pandeemiaga seotud katsumustele vastu pidanud, ent ülemaailmne tervisekriis on selle tasakaalust välja viinud – seda nii kinnisvara müügi kui ka üüri võtmes. 3. juunil 2021 kogunesid kinnsivara valdkonna eksperdid Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt korraldatud konverentsile, et mõtteid vahetada elulisel ning praktilisel teemal: ,,Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” 

MyHome on juba aastaid olnud aktiivne EKFL-i liige ja sel korral oli kutsutud konverentsil toimunud paneeldiskussioonile lühi- ja pikaajalise üürituru teemadel mõtteid vahetama meie partner Gerdi Arst’i. Gerdi pani kirja 9 olulisimat mõtet, mis konverentsilt kõlama jäid. Alljärgnevalt toome välja peamised punktid, mis kinnisvaraturu hetkeseisu ja lähitulevikku enim iseloomustavad.

1. Lühiajaliselt on majanduses kõrge inflatsioonioht, kuid liigne panustamine pikaajalisele inflatsioonile võib olla ka lõks.

See tähendab, et hetkel ei näe keegi ette inflatsiooni kestvust. Nii võib juhtuda, et pooleldi hirmus, pooleldi teadmatuses olles paigutatakse oma raha turu tipus ära. Kuna toorained ja ehituskaubad kallinevad, siis on praegu ka keskmine kinnisvara hind ajalooliselt kõrgeimal tasemel. Senikaua kuni aga ostujõudu on, jätkavad hinnad kerkimist.

2. Majandusliku loogika kasutamise asemel on olulisem prognoosida suurte keskpankade ja suurriikide valitsuste otsuseid.

Antud perioodil maailmas toimuv on uudne ja ettenägematu kõikide jaoks – nii riigi kui üksikisiku tasandil. Siinkohal pole võimalik pöörduda tagasi ajalooõpikute poole, lootuses leida sarnaseid sündmusi ning kasutatud lahendusi. Selle asemel tuleb pigem jälgida ning püüda ette näha riiklikke otsuseid, kuna majanduslik loogika on praegu vaid väike number selles tohutus võrrandis.

3. Kinnisvaraturg on üliaktiivne, uusarenduse laojäägid on Harjumaal viimaste aastate madalaimal tasemel

2020. aasta alguses hakkasid arendajad suuri arendusprojekte pidurdama. Lõpetati poolikud tööd, kuid uutega ei kiirustatud alustama. Nii on tekkinud olukord, kus on suurenenud nõudluse ning uute objektide mitte peale kerkimise tõttu on ladu juba peaaegu tühjaks saanud.

4. Hoiuste kasv pankades oli 2020. aastal ülisuur.

Tuleviku osas tekkinud ebakindluse osas vähendasid inimesed oma tarbimist, lisaks piirasid tarbimist reisimise ja meelelahutuspiirangud. Seetõttu kasvasid majapidamiste säästud pankades 2020. aastaga miljardi euro võtta. Kuhu see raha tulevikus paigutatakse, seda näitab aeg. Võib ennustada, et osa sellest rahast investeeritakse ka kinnisvarasse.

5. Lühiajaliselt on finantssüsteemis palju likviidsust, eriti Eestis. Rohkem raha tähendab selle vähenevat ostujõudu ja hindade tõusu.

Senikaua kuni raha ja nõudlust on, ostetakse ka kinnisvara. Senikaua kuni kinnisvara ostetakse, jätkavad hinnad kerkimist. Antud hetkel on turg veel selles osas väga aktiivne.

6. Rail Baltic toob märkimisväärsed mahud ehitussektorisse vahemikus 2021-2026.

Rail Balticu ehitusega kaasneb lisaks põhitrassile ka logistikakeskuseid, erinevaid hooneid ning 12 kohalikku peatuspunkti. Kuna tegu on Eesti mõistes üsnagi kolossaalse projektiga, on väga mitmed ehitusfimad antud projektiga hõivatud, mis tähendab tingimata ka muudatusi kinnisvara ehituses.

7. Üüriturg on endiselt mõjutatud ja suurem vakants on väiksemate ja soodsamas hinnaklassis olevate üürikorterite puhul.

Üüriturgu mõjutasid alates eelmise aasta märtsist külaliskorterid, mis liikusid pikaajalisele üüriturule ning uputasid üürituru üle. Alles praegu on hakanud üüripakkumiste arv vaikselt vähenema. Kas see trend on ajutine või jätkuv seda näitab lühitulevik.

8. Kallimas hinnaklassis üürikorterite (1000+ € kuus) hinnad ei ole muutunud, kuna nende pakkumiste arv ei ole oluliselt suurenenud.

Airbnb turul on pea 80% korteritest stuudiod ja 1-magamistoaga korterid. Seetõttu ei mõjutanud nende korterite pikajalisele üüriturule tulemine suuremaid ja kallimas hinnaklassis korterite üüripakkumist.

9. Võlaõigusseaduse muudatused on toonud kaasa üürilepingutesse väikesed muudatused aga kui hästi need praktikas toimima saavad, seda näitab aeg.

Väikeste muudatuste alla kuulub siinhulgas näiteks seaduslik õigus üürnikult remondifondi tasumist nõuda. Küll aga eeldab see omakorda üürihinna korrigeerimist, mistõttu suures pildis jääb hetkel olukord samaks.

Selliselt hetkel kinnisvaraturgu nähakse. Kui soovid rohkem infot või nõustamist, milliseid samme praegusel investeerimismaastikul astuda, siis kirjuta meile: info@myhome.ee või võta meiega ühendust telefoni teel: +372 552 0555.